PERETERAAPIA

 

Pereteraapias käsitletakse perekonda kui ühtset süsteemi, kus muutus ühes pereliikmes toob kaasa muutuse kogu peresüsteemis.
Pereteraapia sobib abistava meetodina kriisisituatsioonis kui ka pikemaajaliselt väljakujunenud probleemide lahendamisel.

Pereteraapia eesmärk: toetada inimeste omavahelist mõistmist, saada emotsionaalset toetust ja lähedust suhtes, näiteks ka paarisuhtes.
Pereteraapia sobib ka lahutavatele või lahku läinud paaridele, et parandada omavahelist suhtlust- ja õppida keerukate olukordade lahendamise oskusi, seades esikohale laste vajadused.


Enimlevinud probleemvaldkonnad, mille puhul pereteraapia on osutunud efektiivseks sekkumismeetodiks:

  • Psüühilised probleemid, eriti kroonilise kuluga.
  • Psühhosomaatilised probleemid.
  • Laste ja teismeliste psüühilised probleemid.
  • Seksuaalsusega seotud probleemid.
  • Paarisuhte probleemid, kaasa arvatud lahutusega seotud temaatika.
  • Perekonna elutsükkel ja arengukriisid.
  • Vanemlike oskuste puudulikkus.
  • Kooliprobleemid.
  • Tööga seotud problemaatika.
  • Traumaatilised kogemused, kaotused ja lein.

 

Pereteraapia võimaldab pereliikmetel väljendada oma raskeid tundeid turvalises keskkonnas, õppida tundma teiste pereliikmete kogemusi ja arusaamasid, saada teadlikuks teiste vajadustest, leida peres olemasolevaid ressursse ning seeläbi luua muutus oma suhetes ja elus tervikuna.

Pereteraapia toimub valdavalt vestluse vormis, kus kõigil pereliikmetel on võimalus avameelselt ennast väljendada ning saada ära kuulatud. 

Pereterapeut kasutab erinevad tehnikaid eesmärgiga tuua muutust pere
suhtemustritesse, probleemikäsitlusse ning rollijaotusesse (vt. EPTÜ).

 

PAARITERAAPIA

 

Paariteraapia võib aidata leida paaril lahenduse mõnele konkreetsele probleemile, ennetada olemasolevate probleemide kuhjumist või arendada enda teadlikkust ning erinevaid oskusi, mis on olulised partnerite emotsionaalse läheduse saavutamiseks ja hoidmiseks, teineteise mõistmiseks ning omavaheliseks paremaks suhtlemiseks.

Sagedasemateks pöördumise põhjusteks on konfliktid, kõrvalsuhted, erinevused uskumustes ja hoiakutes, rahulolematus seksuaaleluga, erimeelsused laste kasvatamisel jms.
Läbi sisemise teadlikkuse iseendast ja partnerist saab suurendada lähedust ja rahulolu paarisuhtes.